cottesloe south beach. au#1

Seda sissekannet alustaks mugandatud vanasõnaga – kes kannatab see kaua surfab :) LÕPUKS ometi sain jälle konksu otsa ehk päris esimene sett surfi kuskil mujal kui koduses Läänemeres. Sügavale hingepõhja vaadates tuleb tunnistada et see ongi see milleks ma siia tulin. Mitte raha koguma, mitte reisima, mitte midaiganes. Need on lihtsalt boonused mis siinse olemisega kaasnevad. Tulin lohetama. Ega ausaltöeldes ei mäletagi millal viimati konksus olin, tõenäoliselt millalgi eelmise aasta septembris, üleni kummi mässituna sügiseses ja hallis Eestis. Talvised mõned lumilohed ei lähe arvesse sest see pole ikka see.

Aga lähemalt. Kuna buutsad on viimase info järgi kuskil Alaskas siis ega hommikulgi veel kindel polnd kas täna saab või ei. Ilma lauata ju ei sõida. Prognoos muidugi oli paljulubav – päike mõne pilvega ja kenad 25 knotti. Hommikul hakkasin varakult toimetama kuna trapets ja leash olid ka veel puudu. Kiire kõne ühele kohalikule kälile kellelt pumba ostsin et kas tal ka mingit leashi pole. Ja voilaa saingi 10 daala eest mingi iidse huinjaa, mida võib isegi leashiks nimetada :) Kurtsin muret et lauda veel nagu pole ja tahaks ilgelt sõita ja vana pakkuski mulle mingit lambist twintippi et säh võta, mine sõida ja too tagasi kui kummikud kohal. No on ikka toredaid inimesi olemas :) krabasin kohalikust kamapoest veel trapetsi ja ise ka ei uskund et kas tõesti saab nüüd esimesed triibud peale pikka pausi ja veel lõunapoolkeral tõmmata !? Sai!

Randa jõudes tuletasin esiisade tarkust meelde, tark ei torma. Patseerisin kaldal, uurisin kohalike käest et kuda on – tundmatu koht ikkagi. Vastati et pisut lahja, 12 oleks paras. Mul ju aint 9. Ajasin ise ka nina tuulde ja no ei olnd päris see mida lootsin. Vaatasin veel et mõned mehed surfilaudade ja 10stega jalutasid üles tuult, mida siis mina vana paks 9se ja twiniga veel peale hakkan. Juurdlesin pikalt, laususin mõned tuuleloitsud ja otsustasin et pohlad, lähen teen ikka proovi. Kui aerutan siis saan vähemalt sõudmises meistriks. Päris paljud pakkisid asju aga nagu selgus siis rumaladd olid :P Vahepeal natuke tõstis ja nii kui linnuke taeva tõusis oli selge et ulmelist tünga ei tohiks olla. Isegi stardiga ei pand risu ja juba olingi liuglemas. Persse raisk kui hea! Päris õige kohe. Nägu peeretas peas sahmisin edasi tagasi lootes et haid esimesel korral ikka ära ei söö. Puhus nagu rusikas silmaauku mu 9le. Väga puhanguline ka polnd ja 2/2 kumm hoidis kenasti sooja. Vesi vast 16-17, õhk kraadike-kaks soojem. Tundus et teistele ka meeldis, lehvitasid kui mööda sõitsid, kuulda oli mõnukiunatusi. Nii see tunnike möödus, proovisn kohalikele mitte jalgu jääda, vedasin triipu sinna-tänna, vahepeal panin hullu ka ja lükkasin paar toorest dänglis bäkkarit :) Lõpupoole läks tuul pisut solgiks aga kuna päike hakkas juba merre kukkuma siis ei hakand päeva ära rikkuma ja kobisin koos teistega maha. Pakkisin rahus asjad, vaatasin loojangut ja nüüd timmin väikse viski ning hoian esmaspäevasel prognoosil silma peal. I love my life again.